Ärkasime vara vara, et jõuda Islas Marietas asuvasse tuurile. Piletid olid juba varem ostetus. Sinna me aga ei jõudnud. Olime küll õiges kohas. Vast. Kuid siis selgus, et piletitel, veebis oleval lehel on erinevad aadressid. Püüdsime üht ja teist moodi, kuid ei näinud kuskil kedagi, kes meid peale tahaks võtta ja tuur saaks alata. Väga kummaline olukord oli. Lõpuks vastati me kõnele ja öeldi, et 24ndal on uus võimalus, mis muidugi ei olnud võimalus mulle. Teine variant oli kasutada piletud aasta jooksul. Taas ei. Seega said õnnelikeks uuteks piletite omanikeks Geli sugulane mehega.
Pärast seda elamust leidsime enda jaoks miljon põhjust, miks selline olukord aset leidis. Me oleksime liiga väsinud olnud, et kuus tundi autoga tagasi sõita. See koht on kindlasti ülerahvastatud, maagilisus jääb ära. Vees pildistamise kaamera oli katki läinud. Ehk on seal prügigi maas. 🙈🙄😀 Pärast seda tundsine end paremini. 😎
Kuus tundi mägede vahel. Täna valisime tasuta teekonna, ei olnud vahepeatusi, kus peaks maksma, e4 edasi sõita. Ja see teekond ja vaated olid niivõrd kaunimad võrreldes tasulisega. Me nautisime mõnuga. ⛰🥰 Pärast pikka rännakut jõudsime Bere ja Alani juurde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar